Kogeja-omajalause: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Katrek (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}'''Kogeja-omajalause''' on üks [[lause põhitüübid|eesti lause põhitüüp]], kus [[Alus (keeleteadus)|alus]] ei ole [[lause]] algul või puudub lausest ja [[teema|teemaksteemasse]] onkuulub kogeja või omaja, mis on (ühtlasi [[tegevussubjekt]]), misja toimib lauses [[määrus]]e või [[sihitis]]ena. Seega tegemist on tegemist [[pöördjärg|pöördjärjega]] lausetega.
 
===Eesti lause põhitüübid===
Kõigis eesti keele lausetes ei lange alus, [[tegevussubjekt]] ja [[teema]] ühte või on kokkulangevus osaline. Seetõttu liigituvadjagunevad eesti laused kolmekskolme põhitüübikspõhitüüpi:
*[[Normaallausenormaallause|'''Normaallausenormaallause''']], kus alus = tegevussubjekt = teema
''Õpetaja'' (alus, tegevussubjekt, teema) ''õpetab lapsi.''
*'''Eksistentsiaallauseeksistentsiaallause''' ehk '''[[olemasolulause]]''', kus alus = tegevussubjekt ≠ teema
''Õues'' (teema) ''puhub '''tuul''''' (alus, tegevussubjekt).
*'''Kogejakogeja-omajalause''', kus (alus) ≠ tegevussubjekt = teema
''Rebasel'' (tegevussubjekt, teema) ''on '''saba''''' (alus).
 
===Kogeja-omajalause omadused===
*Teemaks Kogeja-omajalause teemaks on kogeja või omaja, mis on [[lause|lauses]] [[määrus]] või [[sihitis]].
'''''Nendel''''' (määrus, teema, tegevussubjekt) ''on lõbus supelda.
 
'''''Teda''''' (sihitis, teema, tegevussubjekt) ''huvitab matemaatika.''
* Alus ei ole lause algul või puudub [[lause]]st.
''Teda'' (tegevussubjekt, teema) ''huvitab botaanika'' (alus).
*Teema ühtibTeemasse kuulub [[tegevussubjekt]]iga.
'''''Laiska kassi''''' (tegevussubjekt, teema) ''ei huvita hiir.''
* Tegija tüüpilisi väljendajaid on [[omastav ehkkääne|omastava kelle-käände]] vorm.
'''''Börsikrahhi''''' ''tekitatud rahakriis.'' "'Börsikrahh tekitas kriisi" '. '''''Minu''''' maha jäetud asjad "'Mina jätsin asjad maha"'.
* Omaja javõi kogeja on enamasti [[alalütlev kääne|alal-]] või [[alaltütlev kääne|alaltütlevas käändes]] määrus.
'''''Mul''' on maja'' ''Haapsalus. '''Poisil''' on juba pool päeva olnud külm.''
* PiltlikumailPiltlikumas juhtudeltähenduses pole välistatud [[sisekohakäänded]].
'''''Minus''' on palju rõõmu ja õnne.''
* Kohustuse subjekt esineb sageli alalütlevas käändes.
'''''Direktoril''' tuleb väljastada käskkiri.''
* Kogeja ei esine alati mitte lause alguses, vaid seda võidakse nimetada ka lause lõpus.
'''''Mulle''' meeldib suusatada. Sa meeldid '''mulle.''''' .
 
===[[Verb]]id, mis tingivad kogejalause===
Kogejalause tingivad
Vaegpöördelised* vaegpöördelised modaalverbid: ''tulema, tarvitsema, maksma, pruukima.''
Ühendverbid* [[ühendverb|ühendverbid]]: ''tarvis olema, tarvis minema, vaja olema ja vaja minema.''
 
Verbid tingivad iseseisvalt neile omase kogejalause malli, kus [[tegusõna käändeline vorm|tegusõna käändelise vormi]] tegevussubjekt on alalütlevas käändes. [[''da''-tegevusnimi|''da''-tegevusnime]] vormis [[laiend]] on sel juhul iseseisev [[lauseliige]] - [[alus ]].
Ühendverbid: ''tarvis olema, tarvis minema, vaja olema ja vaja minema.''
 
''VastajalTeil'' (tegevussubjekt, teema) ''onpruugib tarvisainult mõelda.'''küsida''''' (alus).
Verbid tingivad iseseisvalt neile omase kogejalause malli, kus infiniidi tegevussubjekt vormistub adessiivse adverbiaalina. ''Da''-infinitiivne laiend talitleb sel juhul iseseisva lauseliikmena - subjektina.
 
''MeilVastajal'' (tegevussubjekt, teema) ''maksabon asjatarvis saladuses hoida.'''mõelda''''' (alus).
 
''Vastajal'' (tegevussubjekt, teema) ''on tarvis mõelda.''
 
===Kasutatud kirjandus===