Märt Laarman: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
13. rida:
| Tegevusala = Maal, graafika, samuti eesti keele ja kirjanduse õpetaja
| Kunsti õppinud =
| Kunstivool = ekspressionism, kubism
| Tuntud teoseid =
| Patroonid =
29. rida:
1920. aastate teine pool ja 1930. aastate esimene pool oli tema kui maalikunstniku õitseaeg. [[E. Viiralt]]i, [[A. Vabbe]] ja [[J.Vahtra]] kõrval oli just tema see, kes oma noorusliku innuga sekkus kunstiellu, tuues oma loomingu ja sõnavõttudega värskust , innovaatilisust ja uudsust. Tema nendel aastatel loodud maalid ("Oleviste ja Niguliste" (1926), "Laud" (1928–1929), "Haige" (1930) ja "Õhtu" (1933)) kuuluvad kindlasti tolle aja eesti maalikunsti paremikku. 1923 loodi Eesti Kunstnikude Rühm, millega Märt Laarman samal aastal ka ühines ja oli seal juhtivaks kunstnikuks ja teoreetikuks. Rühmituses valitses kubistlik-konstruktivistlik stiil, mis avaldub ka Laarmani 1923 aastal loodud puulõikes "Sadam".
1940. aastatel töötas Laarman edukalt nii vabagraafiku kui ka raamatukujundajana. Teda süüdistati sellel ajal formalismis ehk eemaldumist tolleaegsest kunstiringkonnast, mida võib vaidlustada sellega, et ta oli tollal tegelikult üks viljakamaid raamatukunstnikke andes välja üle 40 teose, millest parimateks näideteks võib pidada aastal 1946 välja antud Fr. Tuglase "Elu ja kangastused" ja 1948 välja antud Lydia Koidula "Valik luulet".
| |||