Tegusõna: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Redaktsioon: 27. august 2009, kell 11:30 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 419 775 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 13. juuni 2023, kell 00:35 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 419 775 muudatust →Eesti keel
(ei näidata 22 kasutaja 46 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: {{See artikkel\| räägib keeleteaduse mõistest; kirjastuse kohta vaata artiklit [[Verb (kirjastus)]]}} '''Tegusõna''' ehk '''verb''' ehk '''pöördsõna''' on [[sõnaliik]], mis väljendab tegevust ja kuulub [[lause\|lauses]] kõige sagedamini [[öeldis]]e sisse.▼ ▲'''Tegusõna''' ehk '''verb''' ehk '''pöördsõna''' on [[sõnaliik]], ~~mis~~millesse kuuluv [[sõnavorm]] väljendab tegevust ja ~~kuulub~~on [[lause~~\|lauses~~]]s kõige sagedamini [[öeldis]]e ~~sisse~~või kuulub öeldise koosseisu. Eesti keeles on pöördsõnal viis [[morfoloogiline kategooria\|morfoloogilist kategooriat]]: [[pööre (keeleteadus)\|pööre]], [[tegumood]], [[aeg (keeleteadus)\|aeg]], [[kõneviis]] ja [[kõneliik]]. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. == Eesti keel ==▼ Morfoloogiliste kategooriate avaldumisvõimaluste ja [[sõnavorm]]i [[süntaks\|süntaktiliste]] kasutusvõimaluste poolest jagunevad tegusõnavormid järgmiselt: '''finiitsed''' ehk '''pöördelised vormid''' ja '''infiniitsed''' ehk '''käändelised vormid'''.▼ Eesti keeles on pöördsõnal viis [[morfoloogiline kategooria\|morfoloogilist kategooriat]]: * [[pööre (keeleteadus)\|pööre]], * [[tegumood]], * [[aeg (keeleteadus)\|aeg]], * [[kõneviis]], * [[kõneliik]]. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes tegusõnavormis väljenduda. ▲Morfoloogiliste kategooriate avaldumisvõimaluste ja ~~[[sõnavorm]]i~~sõnavormi [[süntaks\|süntaktiliste]] kasutusvõimaluste poolest jagunevad tegusõnavormid järgmiselt: ~~'''finiitsed''' ehk '''pöördelised vormid''' ja '''infiniitsed''' ehk '''käändelised vormid'''.~~ ▲=Eesti keel= * '''finiitsed''' ehk '''[[Finiitvorm\|pöördelised vormid]]''', * '''infiniitsed''' ehk '''[[tegusõna käändelised vormid\|käändelised vormid]]'''. Vormiliselt jagunevad tegusõnad järgmiselt: ~~==Verbi pöördeline vorm==~~ * [[lihttegusõna]]d, ~~{{vaata\|Pöördeline vorm}}~~ * [[liittegusõna]]d, ~~Finiitsed vormid on niisugused pöördsõnavormid, mis võivad [[lause\|lauses]] esineda [[öeldis]]ena ja milles avalduvad pöördsõna [[morfoloogilised kategooriad]].~~ * [[ühendtegusõna]]d, * [[väljendtegusõna]]d<ref name="Eesti_k_käsiraamat"/>. Tähenduslikult saab tegusõnu jagada mitut moodi. Seejuures lähtutakse sellest, milline on Näiteks lauses ''Ma käisin eile kinos'' on ''käisin'' pöördsõna finiitne vorm, mis esineb öeldisena ja väljendab pöördekategooriast ainsuse 1. pööret, tegumoekategooriast isikulist tegumoodi, ajakategooriast lihtminevikku, kõneviisikategooriast kindlat kõneviisi ja kõneliigikategooriast jaatavat kõnet.▼ * tegevuse suhe oma osalistega, * [[tegevuslaad]], eelkõige kestus<ref name="Eesti_k_käsiraamat"/>. Tegevuse ja osalise suhte järgi eristatakse Pöördelised verbivormid võivad olla ühesõnalised ehk [[lihtvorm]]id, näiteks ''Mees ehitas onni'', ja mitmesõnalised ehk liit- ehk [[analüütilised vormid]]. Liitvormid on verbi [[täis-]] ja [[enneminevik]]u vormid, mis koosnevad [[abiverb]]i ''olema'' pöördelisest vormist ja põhiverbi mineviku kesksõnast, näiteks ''Mees on/oli ehitanud onni.''▼ * sihilisi ehk [[transitiivne tegusõna\|transitiivseid tegusõnu]], * sihituid ehk [[intransitiivne tegusõna\|intransitiivseid tegusõnu]]<ref name="Eesti_k_käsiraamat"/>. Teise liigituse järgi eristatakse Minimaalne täielik lause ehk [[tüüpiline lause]] on grammatiliselt kujundatud ja intonatsiooniliselt vormistatud. Selline lause väljendab terviklikku mõtet ning on [[täislause]] ehk ehituselt täielik lause.▼ * enesekohaseid ehk [[refleksiivne tegusõna\|refleksiivseid tegusõnu]], * [[kausatiivne tegusõna\|kausatiivseid tegusõnu]], * vastastikuseid ehk [[retsiprookne tegusõna\|retsiprookseid tegusõnu]]<ref name="Eesti_k_käsiraamat"/>. Tegevuse kestuse põhjal eristatakse Minimaalne täielik lause koosneb tüüpiliselt finiitverbist (verbi pöördelisest vormist) ja selle juurde kuuluvatest nominaalsetest liikmetest, mida tavaliselt on vähemalt üks. Näiteks võib tuua lause ''Poiss jookseb võimlasse''.▼ * [[momentaanne tegusõna\|momentaanseid tegusõnu]], * [[frekventatiivne tegusõna\|frekventatiivseid tegusõnu]], * [[kontinuatiivne tegusõna\|kontinuatiivseid tegusõnu]]<ref name="Eesti_k_käsiraamat"/>. Mõnikord eristatakse eraldi ka algust märkivaid ehk [[inhoatiivne tegusõna\|inhoatiivseid tegusõnu]]<ref name="Eesti_k_käsiraamat"/>. ==~~Verbi~~= ~~käändeline~~Tegusõna pöördeline vorm === '''Tegusõna pöördeline''' ehk '''finiitne vorm''' võib [[lause]]s esineda [[öeldis]]ena või kuuluda öeldise koosseisu. Tegusõna pöördelises vormis avalduvad tegusõna [[morfoloogilised kategooriad]]. ~~{{vaata\|Käändeline vorm}}~~ Infiniitsed vormid on niisugused pöördsõnast regulaarselt moodustatavad vormid, mis normaaljuhul ei saa [[lause\|lauses]] iseseisvalt esineda ning milles pöördsõna morfoloogilised kategooriad saavad väljenduda vaid puudulikult. Infiniitsetel vormidel puuduvad mitmed tegusõnale omased tunnused ning nad lähenevad sõnaliigilt [[nimi]]-, [[omadus]]- ja [[määrsõna]]dele.▼ ▲Näiteks lauses ''Ma käisin eile kinos'' on ''käisin'' ~~pöördsõna~~tegusõna ~~finiitne~~pöördeline vorm, mis esineb öeldisena ja väljendab pöördekategooriast ainsuse 1. pööret, tegumoekategooriast isikulist tegumoodi, ajakategooriast lihtminevikku, kõneviisikategooriast kindlat kõneviisi ja kõneliigikategooriast jaatavat kõnet. Näiteks lauses ''Ma olen seda etendust juba näinud'' on ''näinud'' pöördsõna infiniitne vorm, mis täidab öeldise funktsiooni ainult koos sõnavormiga ''olen'' ning milles väljendub pöördsõna kategooriatest aeg (mineviku näol) ning tegumood (isikulise tegumoe näol).▼ Tegusõna pöördelised vormid on Pöördsõna infiniitseks vormiks võib olla [[da-tegevusnimi]], [[vat-tegevusnimi]] ja [[ma-tegevusnimi]]. Pöördsõna käändeliseks vormiks võib olla ka [[omadussõna\|omadussõnalaadne]] [[kesksõna]] ja [[määrsõna\|määrsõnalaadne]] [[des-vorm]]. * ühesõnalised ehk [[lihtvorm]]id, näiteks ''Mees ehitas onni'', ▲~~Pöördelised verbivormid võivad olla ühesõnalised ehk [[lihtvorm]]id, näiteks ''Mees ehitas onni'', ja~~* mitmesõnalised ehk liit- ehk [[analüütilised vormid]]. Liitvormid on verbi [[täisminevik\|täis-]] ja [[enneminevik]]u vormid, mis koosnevad [[abiverb]]i ''olema'' pöördelisest vormist ja põhiverbi mineviku ~~kesksõnast~~[[kesksõna]]st, näiteks ''Mees on/oli ehitanud onni.'' ▲Minimaalne täielik lause ehk [[tüüpiline lause]] on grammatiliselt kujundatud ja intonatsiooniliselt vormistatud. Selline lause väljendab terviklikku mõtet ning on [[täislause]] ehk ehituselt täielik lause. ~~=Vaata ka=~~ ▲Minimaalne täielik lause koosneb tüüpiliselt ~~finiitverbist (verbi~~tegusõna pöördelisest vormist) ja selle juurde kuuluvatest nominaalsetest liikmetest, mida tavaliselt on vähemalt üks~~. Näiteks võib tuua~~, ~~lause~~näiteks ''Poiss jookseb võimlasse''. [[Eesti keele grammatika]] === Tegusõna käändeline vorm === =Välislingid=▼ {{Vaata\|Tegusõna käändeline vorm}} ▲~~Infiniitsed~~'''[[Tegusõna ~~vormid on niisugused pöördsõnast regulaarselt moodustatavad~~käändelised vormid,\|Tegusõna ~~mis~~käändeline]]''' ~~normaaljuhul~~ehk ei'''infiniitne ~~saa~~vorm''' tavaliselt [[lause~~\|lauses~~]]s iseseisvalt ~~esineda~~ei ~~ning~~esine ~~milles~~ning pöördsõna morfoloogilised kategooriad ~~saavad~~väljenduvad ~~väljenduda~~selles vaid puudulikult. ~~Infiniitsetel~~Tegusõna käändelistel vormidel puuduvad mitmed tegusõnale omased tunnused ning nad lähenevad sõnaliigilt [[nimisõna\|nimi-]]-, [[omadussõna\|omadus-]]- ja [[määrsõna]]dele. ▲Näiteks lauses ''Ma olen seda ~~etendust~~lavastust juba näinud'' on ''näinud'' ~~pöördsõna~~tegusõna ~~infiniitne~~käändeline vorm, mis täidab öeldise ~~funktsiooni~~ülesannet ainult koos sõnavormiga ''olen'' ning milles väljendub pöördsõna kategooriatest aeg (mineviku näol) ning tegumood (isikulise tegumoe näol). Tegusõna käändelised vormid on [[da-tegevusnimi]], * [[vat-tegevusnimi]], * [[ma-tegevusnimi]], * [[kesksõna]], * [[des-vorm]]. == Viited == {{Viited\|allikad= <ref name="Eesti_k_käsiraamat">2007. [[Eesti keele käsiraamat]]. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus [http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php] (vaadatud 18.08.2012)</ref>}} ▲== Välislingid == *[http://www.eki.ee/books/ekk07/ Eesti keele käsiraamat] [[Kategooria:~~Keeleteadus~~Sõnaliigid]]