Bratislava: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ajalugu: Lineaarkeraamikakultuur > joonkeraamika kultuur
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
PResümee puudub
 
(ei näidata 3 kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni)
2. rida:
| nimi = Bratislava
| hääldus =
| omakeelne_nimi_1nimi1_keel = slovaki | Bratislavanimi1 |= Bratislava
| omakeelne_nimi_2 = | |
| pilt = Bratislava Panorama R01.jpg
| lipp = Flag of Bratislava-bratislava-flag.svg
| lipu_link = [[Bratislava lipp]]
| vapp = Coat_of_Arms_of_Bratislava.svg
15. rida ⟶ 14. rida:
'''Bratislava''' ([[ungari keel]]es ''Pozsony'', [[saksa keel]]es ''Pressburg'') on [[Slovakkia]] pealinn ja [[Bratislava maakond|Bratislava maakonna]] keskus. See asub [[Doonau|Doonau jõe]] keskjooksu mõlemal kaldal.
 
Bratislavast [[Viin (linn)|Viin]]i on vaid 60 km, mis on vähim kaugus kahe pealinna vahel [[Euroopa]]s. Bratislava kesklinnast 9 km kaugusel kirdes asub [[Bratislava Milan Rastislav Štefániki lennujaam]].
 
Bratislavast algavad [[Karpaadid]] ([[Väikesed Karpaadid]]).
 
Bratislava kesklinnast 9 km kaugusel kirdes asub [[Bratislava Milan Rastislav Štefániki lennujaam]].
 
== Nimi ==
34. rida ⟶ 31. rida:
Umbes 200 eKr rajas siin asula [[keldid|keltide]] hulka kuuluv [[boilased|boilaste]] hõim. See oli kindlustatud asula, [[oppidum]]. Boilased vermisid ka [[hõbe]]münte. Osa boilasi rändas [[60 eKr]] [[Kesk-Doonau madalik]]ule, ülejäänud liitusid [[helveedid|helveetidega]].
 
See ala oli [[Rooma riik|Rooma]] mõju all [[1. sajand|1.]]–[[4. sajand]]il. Sealt kulges [[limes]], Rooma riigi kindlustatud piir. Roomlased tõid piirkonda [[viinamari|viinamarjad]] ja juurutasid viinamarjakasvatuskultuuri, mis püsib tänasenitänini.
 
[[Slaavlased]] saabusid piirkonda [[Suur rahvasterändamine|Suure rahvasterändamise]] käigus [[5. sajand|5.]] ja [[6. sajand]]il. [[623]]–[[658]] rajasid kohalikud slaavlased kaitseks [[Avaarid (Euraasia)|avaaride]] rüüsteretkede vastu [[Samo riik|Samo riigi]], esimese teadaoleva slaavlaste riigi. [[9. sajand]]il olid Bratislava (''Brezalauspurc'') ja [[Devin]] (''Dowina'') slaavlaste tähtsad keskused [[Suur-Moraavia]]s ja teistes selle aja riikides. Teisalt on lingvistilised argumendid ja arheoloogiliste leidude puudumine seadnud kahtluse alla, kas need asulad ikka olid kindlustatud.
40. rida ⟶ 37. rida:
Linna esimene kirjalik mainimine pärineb aastast [[907]], mil [[Ungari]] lõi [[Brezalauspurci lahing]]us [[Baier]]it ja vallutas piirkonna. Seda sündmust on ühendatud ka Suur-Moraavia langemisega ungarlaste rünnakute alla, mis viisid riigi langusele.
 
Aastatel 907–[[1918]] oli linn [[Ungari]] valduses ja [[1536]]–[[1784]] [[Ungari Kuningriik|Ungari Kuningriigi]] pealinn. Asukoht Doonau kaldal kaubateede ristumiskohal määras linna sõdade ja rüüsteretkede sihtmärgiks, kuid andis talle ka majandusliku tähtsuse ja tähtsa poliitilise staatuse.
 
Pozsonyle andis linnaõigused [[1291]]. aastal kuningas [[András III]]. [[1405]] andis [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa kuningas|kuningas]] [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] Pressburgile [[kuninglik vabalinn|kuningliku vabalinna]] õigused. Samuti andis Sigismund linnale [[1436]] õiguse kasutada oma vappi.
 
Ungari kuningriik langes pärast kaotust [[1526]] [[Mohácsi lahing]]us [[Ottomani impeerium]]i kätte. Türklased piirasid ka Poszonyit ja tekitasid talle suurt kahju, kuid ei suutnud seda vallutada. Olles üks vähestest pääsenud Ungari linnadest, kuulutati linn [[1536]] Ungari pealinnaks, kuid osana [[Habsburgid]]e riigist: iseseisvat Ungarit oli liiga vähe alles, et riigina püsida.
56. rida ⟶ 53. rida:
[[1825]] asutati Poszonyis Ungari Rahvuslik Õpetatud Ühing, tänapäevane [[Ungari Teaduste Akadeemia]]. [[1843]] kuulutati linnas ungari keel [[saksa keel]]e kõrval [[seadusandlus]]e, avaliku asjaajamise ja [[haridus]]e keeleks.
 
Esimene alaline sild Poszonyis üle Doonau, Vana sild, avati [[1891]]. Tänapäeval lähebon linnas üleviis DoonauDoonaud 5ületavat silda.
 
Alates [[1918]]. aasta novembrist oli Bratislava [[Tšehhoslovakkia]] koosseisus. [[1939]]. aasta märtsist kuni [[1945]]. aasta aprillini oli Bratislava [[Slovaki Vabariik (1939–1945)|Slovaki Vabariigi]] pealinn.
111. rida ⟶ 108. rida:
==Rahvastik==
 
[[2001]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Bratislava elanikestelanike seas [[slovakid|slovakke]] 96,12%, [[ungarlased|ungarlasi]] 2,45%, [[tšehhid|tšehhe]] 1,69% ja [[sakslased|sakslasi]] 0,25%.
 
==Sõpruslinnad==
125. rida ⟶ 122. rida:
{{vikisõnaraamatus}}
{{commons|Bratislava}}
{{vikitsitaadid}}
* [http://www.bratislava.sk/ Bratislava koduleht]
* [http://dbridges.fw.hu/pozsony.html Bratislava sillad] (ungari keeles)
131. rida ⟶ 129. rida:
[[Kategooria:Pealinnad]]
[[Kategooria:Bratislava| ]]
[[Kategooria:Vana-Rooma asulad]]