Julius Caesar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
| (ei näidata 25 kasutaja 42 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2013}}
{{See artikkel| räägib vanarooma väejuhist ja poliitikust;
{{Infokast president
ta elas sita sees[[Pilt:Gaius_Julius_Caesar_(100-44_BC).JPG|thumb|Julius Caesar]]▼
| nimi = Gaius Julius Caesar
| amet = [[Rooma vabariik|Rooma]] [[Diktaator (Vana-Rooma)|diktaator]]
| ametiajaalgus = oktoober 49
| ametiajalõpp = 15. märts 44 eKr
| eelmine =
| järgmine =
| amet2 = [[Rooma vabariik|Rooma]] [[Vana-Rooma konsulite loend|konsul]], ametis koos [[Marcus Antonius]]ega
| ametiajaalgus2 = 1. jaanuar 44
| ametiajalõpp2 = 15. märts 44 eKr
| eelmine2 = [[Gaius Caninius Rebilus]] ja [[Gaius Trebonius]]
| järgmine2 = [[Publius Cornelius Dolabella]] ja [[Marcus Antonius]]
| amet3 = [[Rooma vabariik|Rooma]] [[Vana-Rooma konsulite loend|konsul]], ametis koos [[Marcus Aemilius Lepidus]]ega
| ametiajaalgus3 = 1. jaanuar 46
| ametiajalõpp3 = september 25 eKr
| eelmine3 = [[Quintus Fufius Calenus]] ja [[Publius Vatinius]]
| järgmine3 = [[Quintus Fabius Maximus]] ja [[Gaius Trebonius]]
| amet4 = [[Rooma vabariik|Rooma]] [[Vana-Rooma konsulite loend|konsul]], ametis koos [[Publius Servilius Vatia Isauricus]]ega
| ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 48
| ametiajalõpp4 = 1. jaanuar 47 eKr
| eelmine4 = [[Gaius Claudius Marcellus]] ja [[Lucius Cornelius Lentulus Crus]]
| järgmine4 = [[Quintus Fufius Calenus]] ja [[Publius Vatinius]]
| amet5 = [[Rooma vabariik|Rooma]] [[Vana-Rooma konsulite loend|konsul]], ametis koos [[Marcus Calpurnius Bibulus]]ega
| ametiajaalgus5 = 1. jaanuar 59
| ametiajalõpp5 = 1. jaanuar 58 eKr
| eelmine5 = [[Quintus Caecilius Metellus Celer]] ja [[Lucius Afranius]]
| järgmine5 = [[Lucius Calpurnius Piso Caesoninus]] ja [[Aulus Gabinius]]
| sünninimi = Gaius Julius Caesar
| sünniaeg = 13. juuli 100 eKr
| sünnikoht = [[Rooma]], [[Rooma vabariik]] <small>(tänapäeva [[Itaalia]])</small>
| surmaaeg = 15. märts 44 eKr <small>(55-aastasena)</small>
| surmakoht = [[Rooma]], [[Rooma vabariik]] <small>(tänapäeva [[Itaalia]])</small>
| rahvus =
| partei = [[Populaarid]]
| abikaasa = [[Cornelia Cinnilla|Cinnilla]] <small>(84-69 eKr; naise surm)</small> <br/> [[Pompeia Sulla|Pompeia]] <small>(67-61 eKr; lahutus)</small> <br/> [[Calpurnia Pisonis|Calpurnia]] <small>(59-44 eKr; Caesari surm)</small>
| vanemad = [[Gaius Julius Caesar vanem]] <br/> [[Aurelia Cotta]]
| lapsed = [[Julia (Caesari tütar)|Julia]] <small>(u 76-54 eKr)</small> <br/> [[Caesarion]] <small>(47-30 eKr)</small> <br/> [[Augustus]] <small>(lapsendatud; 63 eKr - 14 pKr)</small>
| sugulased =
| elukoht = [[Caesari tempel]], [[Rooma]] <small>(viimne puhkepaik)</small>
| alma_mater =
| elukutse =
| autasud =
| allkiri =
}}
'''Gaius Julius Caesar''' [lisanime klassikaline hääldus oli ''kaisar'', hiljem (eesti traditsioonis) ''tsääsar''] ([[13. juuli]] [[100 eKr]] – [[15. märts]] [[44 eKr]]) oli [[Vana-Rooma]] väejuht, poliitik ja kirjanik.<ref name="Antiigileksikon">"[[Antiigileksikon]]", 1. kd., lk. 94–95</ref>
25. rida ⟶ 69. rida:
Tema nimest on tuletatud sõnad "[[keiser]]", "[[juuli]]" ja "[[tsaar]]".<ref name="Antiigileksikon"/>
Ta oli Vana-Rooma
Kirjanduse seisukohast on tema teostest tähtsaimad "[[
Ta uuendas [[kalender|kalendrit]], võttes kasutusele [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]].
==Gallia sõjad==
Kui Caesari ametiaeg konsulina hakkas läbi saama, määrati ta [[Gallia Cisalpina]] ([[Põhja-Itaalia]]) ja [[Illüürikum]]i provintsi (Lääne-[[Balkan]]) kuberneriks, hiljem ka [[Gallia Transalpina]] ehk [[Gallia Narbonensis]] ([[Lõuna-Prantsusmaa]]) kuberneriks. Caesari juhtimise all oli neli leegioni. [[Gallia]] oli ebastabiilne, roomlaste liitlased keltidest [[aeduid]] olid Gallia [[keldid|keltide]] ja [[germaanlased|germaanlastest]] [[sueebid]]e poolt võidetud, sueebid asusid elama vallutatud aeduide maale. [[Alpi mäed|Alpi mägedest]] põhjpool asunud [[Helveedid|Helvetiid]]e hõim valmistus samuti massiliseks migratsiooniks, Caesar võitis esmalt [[58 eKr|58. aastal eKr]] helveete ja seejärel [[sueebid|sueebe]] [[Ariovistus]]ega, jättes seejärel oma armee talvituma [[sequanid]]e territooriumile. [[57 eKr|57. aastal eKr]] võitis Caesar [[belgid]] [[Axona lahing]]us ja seejärel alistas Kirde-Gallias asuvad [[Belgia]] hõimud ükshaaval ning [[Reini jõgi|Reini jõest]] lõunas asuvad [[Madalmaad]]e territooriumid kuulusid järgnevalt Rooma Impeeriumi ''Gallia Belgica'' provintsi koosseisu. Caesari ja [[Pompeius]]ega koos [[Esimene triumviraat|esimese triumviraadi]] moodustanud [[Marcus Licinius Crassus Dives]]i poja [[Publius Licinius Crassus|Publiuse]] juhtimise all alustas üks [[leegion]] Armorica ja [[Bretagne'i poolsaar]]e vallutamist.▼
[[56 eKr|56. aastal eKr]] viidi lõpule Armorica vallutus, võiduga [[venetid|veneetide]] üle merelahingus, samal ajal vallutas Publius Licinius Crassus edelas asuvad [[akvitaanid]]. Järgnevalt ulatus Rooma provints [[Akvitaania]] (''Gallia Aquitania'') [[Püreneed]]est [[Garonne]]'i jõeni.▼
Kui Caesari ametiaeg konsulina hakkas läbi saama, määrati ta [[Gallia Cisalpina]] ([[Põhja-Itaalia]]) ja [[Illüürikum]]i provintsi (Lääne-[[Balkan]]) kuberneriks, hiljem ka [[Gallia Transalpina]] ehk [[Gallia Narbonensis]] ([[Lõuna-Prantsusmaa]]) kuberneriks. Caesari juhtimise all oli neli leegioni. [[Gallia]] oli ebastabiilne, roomlaste liitlased keltidest [[aeduid]] olid Gallia [[keldid|keltide]] ja [[germaanlased|germaanlastest]] [[sueebid]]e poolt võidetud, sueebid asusid elama vallutatud aeduide maale.
[[55 eKr|55. aastal eKr]] lõi Caesar tagasi Galliasse sissetunginud [[Germaani hõimud]], ehitas ta silla üle Reini ja marssis armeega [[Germaania]] territooriumile. 55. aastal eKr suvel seilas Caesar pärast Madalmaade rannikul asunud morinide ja menapiide alistamist [[Britannia]]sse, uskudes, et [[bretoonid]] olid abistanud eelmisel aastal venetisid tema vastu. Kuigi Caesaril õnnestus randuda Kentis, ei suutnud ta sügavamale võõrale territooriumile sissetungida ning naases talveks Galliasse. ▼
[[File:Cesare prima Gallia 58 a.C.jpg|thumb|left]]
▲
▲[[56 eKr|56. aastal eKr]] viidi lõpule Armorica vallutus, võiduga [[venetid|veneetide]] üle merelahingus, samal ajal vallutas Publius Licinius Crassus edelas asuvad [[akvitaanid]]. Järgnevalt ulatus Rooma provints [[Akvitaania]]
▲[[55 eKr|55. aastal eKr]] lõi Caesar tagasi Galliasse
[[54 eKr|54. aastal eKr]] suundus Caesar Britanniasse tagasi, ta tungis sisemaale, tõstes oma liitlase [[Mandubracius]]e trinovantese hõimust nende kuningaks ja ning alistas tolle rivaali, Cassivellaunuse. Samal ajal viis kehv viljasaak Gallias laialdase ülestõusuni, mida juhtis hõimupealik [[Ambiorix]]. Caesar oli sunnitud tema vastu kogu talve ja ka järgmise aasta alguse sõdima. [[52 eKr|52. aastal eKr]] vallandus Gallias teine suur ülestõus, mida juhtis [[arvernid|arverni]] hõimupealik [[Vercingetorix]], kel õnnestus Gallia hõimud oma juhtimise alla ühendada. Vercingetorix võitis Caesarit mitmes kokkupõrkes, kaasa arvatud Gergovia lahingus, kuid Caesar sundis lõpuks hõimud alistuma ning Gallia oli otsustavalt võidetud.
==Caesari kodusõda==
{{Vaata|Caesari kodusõda}}
Caesar alustas [[10. jaanuar]]il [[49 eKr]] [[Rubico]]t ületades [[Rooma kodusõjad|kodusõda]], mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma [[diktaator]]iks. [[Caesari kodusõda]] (49–45 eKr), peeti Julius Caesari ja senati [[optimaadid|optimaatide]] [[
==Caesari teosed eesti keeles==
* „Märkmeid Gallia sõjast“, 6.11–20, „Märkmeid kodusõjast“, 2.29–33, tõlkinud Richard Kleis – Rooma kirjanduse antoloogia, 1971, lk 219–225.
* „Märkmeid Gallia sõjast“, 2.16–28, 6.21–26, tõlkinud [[Kaarina Rein]] – Rooma kirjanduse antoloogia, Tallinn, 2009, lk 182–190; eessõna [[Kaspar Kolk]] (lk 179–182).
==Vaata ka==
52. rida ⟶ 102. rida:
{{Vikitsitaat}}
{{JÄRJESTA:Caesar, Julius}}
[[Kategooria:Vana-Rooma
[[Kategooria:Vana-Rooma konsulid]]
[[Kategooria:Vana-Rooma kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 100 eKr]]
| |||