Vikipeedia

Endel Kiisa: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5
 
(ei näidata 5 kasutaja 10 vahepealset redaktsiooni)
1. rida:
{{Vikinda|aasta=2023|kuu=august}} {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=august}}
'''Endel Kiisa''' (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1937]] [[Kaigutsi]] külas Käina vallas [[Hiiumaa]]) on [[eesti]] 1950ndate-1960ndate motosportlane. Motosportlase [[Virve Kiisa]] abikaasa. Kardi- ja vormelisõitja [[Marek Kiisa]] isa.
'''Endel Kiisa''' ([[1. oktoober]] [[1937]] [[Kaigutsi]] küla, [[Käina vald]], [[Hiiumaa]] (tollal [[Läänemaa]] koosseisus) – [[13. mai]] [[2024]]) oli [[eesti]] motosportlane, kelle hiilgeaeg oli 1950.–1960. aastatel. 20. sajandi Eesti parim mootorrattasportlane.
 
== AlgusaastadLapsepõlv ja noorus ==
1938. aastal asus Kiisade pere elama Tallinna lähedale [[Kakumäe]]le. Endel Kiisa õppis Haabersti mittetäielikus keskkoolis.
 
Ta lõpetas 1969. aastal autonduse erialal [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i ja 1974. aastal [[TPedI|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kehakultuuriteaduskonna.
12-aastaselt sai Kiisa oma esimese, 125-kuubikulise mootorratta, millega hakkas koolis käima. Peagi jäi ta silma Dünamo motoklubi ülemale Felix Lepikule, kes kutsus ta klubisse. ▼
 
Endel KiisaTa töötas 1959–701959–1970 Kalevi AMKAuto-sMotoklubis instruktorina, kuni 1974. aastani ENSVEesti NSV autoinspektsioonisAutoinspektsiooni eksamikomisjonis ja 1974–781974–1978 Kalevi linnanõukogu esimehena, pealepärast seda Desintegraatori ehitusosakonna juhatajana. OlnudOli 1990–2017 Astrec OÜ juhatuse liige.▼
 
==Sportlasena==
▲12-aastaselt sai Kiisa oma esimese, 125-kuubikulise mootorratta, millega hakkas koolis käima. Peagi jäi ta silma Dünamo motoklubi ülemale Felix Lepikule, kes kutsus ta klubisse.
 
Peagi jäi ta silma Dünamo motoklubi ülemale Felix Lepikule, kes kutsus ta klubisse.
“Eks ma väikse poisina käisin ikka hipodroomil vaatamas, kuidas võidu sõidetakse. Kõige parem koht oli selleks ühe kase otsas, milleni jõudmiseks tuli üle plangu ronida./.../ Kui keegi ei kukkunud ja verd polnud, oli ebahuvitav võistlus,” on Kiisa ise oma motospordi huvi algust meenutanud.
 
1953. aastal Dünamo vabariiklikel meistrivõistlustel sõitis Kiisa esikohale ning see avas võimaluse osaleda Eesti meistrivõistlustel talikrossis, mille ta 1954. aaastal ka võitis, olles vaid 16-aastane. Lisaks domineeris ta veel ringrajal ja kilomeetrisõidus. Samal aastal sai Kiisa eriloa osaleda NõukogudeNSV Liidu ringraja meistrivõistlustest Pirita ringrajal, kus saavutas 5. koha ja täitis NSVL-iNSV Liidu meistersportlase normatiivi (noorimana, kes selle saavutanud).
 
18-aastaselt läks Kiisa sõjaväkke ja tollal võis vabariigiEesti NSV meister jääda Eestisse aega teenima. Võidusõitude ajaks kirjutati armeest komandeering, anti päevarahadpäevaraha ja varustuski.
 
1959. aastal liitus Kiisa [[Kalevi Auto-MotoklubigaMotoklubi]]ga, kuna Dünamo mootorispordi sektsioon lõpetas tegevuse, samal aastal liikus ta ka edasi suurde, 500 cm3cm<sup>3</sup> klassi. 3-aastaseKolmeaastase sõjaväeteenistuse lõpuks oli Kiisast saanud üks Eesti juhtivatest ringrajasõitjatest ning teda võis pidada professionaalseks võidusõitjaks.▼
 
▲1959. aastal liitus Kiisa Kalevi Auto-Motoklubiga, kuna Dünamo mootorispordi sektsioon lõpetas tegevuse, samal aastal liikus ta ka edasi suurde, 500 cm3 klassi. 3-aastase sõjaväeteenistuse lõpuks oli Kiisast saanud üks Eesti juhtivatest ringrajasõitjatest ning teda võis pidada professionaalseks võidusõitjaks.
[[Fail:Endel_Kiisa_Kalevi_Suursõidu_stardis.jpg|pisi]]
Kiisa on öelnud, et üheks edu aluseks oli pidev sõit mootorrattaga ja seda mitte ainult ringrajal. Isegi trenni, mis toimus vahel mitu korda päevas, läks ta mootorrattaga. “Et välisradadel hästi ja kiiresti sõita, peab olema kiiretel masinatel motokrossi sõitnud./.../ Siis kujuneb sportlasel välja reageerimiskiirus, silmamälu, et rada meelde jääks,” on Kiisa öelnud.
 
== NNSV Liidu koondises maailmameistrivõistlustel ==
“Välismaal sai 1960ndatel käia küll, tuli ennast ainult Nõukogude Liidu koondisessekoondisse sisse sõita. Kui seda ei suutnud, tuli käia Soomes sõitmas.” Serpuhhovi-nimelises tehases ehitati NNSV Liidu koondisele viis S-259 ringrajatsiklit, millest ühe sai Kiisa tänu katsevõistluse võidule ja koondisessekoondisse pääsemisele.
 
1962 oli Kiisa esimene välisvõistlus Soomes Helsingis Eläintarha rajal. 350 cm3cm<sup>3</sup> klassis oli ta 35 võistleja hulgas kuues. Ruissalos tuli samuti kuues koht, seda tõrkuma hakanud mootori tõttu, mis langetas kindlalt teisel kohal olnud Kiisa tahapoole. Huvitav on märkida, et sel aastal kuulus Kiisa NNSV Liidu koondisessekoondisse nii motokrossis kui ringrajasringrajasõidus, kuid langetas valiku ringraja kasuks.
 
1964. aastal osales Kiisa koos veel kolme NNSV Liidu võidusõitja, [[Nikolai Sevastjanov]]i, [[Viktor Bõlajev]]i ja [[Jüri Randla]]ga, Serpuhhovi tehase 350-kuubikulistel “VostokVostok 364”364 mootorratastel kolmel [[:en:Grand_Prix_motorcycle_racing|motoringraja maailmameistrivõistluste]] etapil: Sachsenringil, ImatralImatras ja Monzas. Sõitjatest parima tulemuse saavutas Kiisa, kes tuli Soomes Imatra ringrajal Honda tehasesõitjate Jim Redmani ja Bruce Beale’i (mõlemad Rodeesiast) järel kolmandaks. Ka Sachsenringil läks tal hästi, kuid oli 12. ringil sunnitud katkestama, katkestamine tuli ka Monzas. Kiisa võistles ka 500 cm3cm<sup>3</sup> masinal, kuid need sõidud ebaõnnestusid.
[[Fail:Endel_Kiisa_oma_võistlusrattaga_1965._aastal.jpg|pisi]]
Järgmisel, 1965. aastal oli plaanis osaleda juba seitsmel MM-etapil neljateistkümnest. Nürburgringil oli Kiisa kvalifikatsioonis viies, kuid stardis jäi tõrkuva tsikli tõttu võistlejaterivi tahaotsa. Võidusõidu jooksul õnnestus tal paljudest konkurentidest mööduda, veel viimase kurvi pidurdusmaal möödus ta neljast sõitjast, lõpetades viiendana ja oli teist korda elus punktikohal. Honda tehasesõitja Redman oli vigastuse tõttu võistluspausil ja jaapanlased tegid pakkumise meeskonnaga liituda Kiisale, kuid Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee ei lubanud seda vastu võtta.▼
[[Fail:Endel_Kiisa_ja_S-360.jpg|pisi]]
1966. a tuli Kiisa Nürburgringil viiendaks, kuid Sachsenringil ja Brnos vedas masin alt, Monzas tuli leppida kaheksanda kohaga. Hooaja kokkuvõttes jagas Kiisa koos inglase L. Youngiga 21.-22. kohta.▼
 
▲Järgmisel, 1965. aastal oli plaanis osaleda juba seitsmel MM-etapil neljateistkümnest. Nürburgringil[[Nürburgring]]il oli Kiisa kvalifikatsioonis viies, kuid stardis jäi tõrkuva tsikli tõttu võistlejaterivi tahaotsa. Võidusõidu jooksul õnnestus tal paljudest konkurentidest mööduda, veel viimase kurvi pidurdusmaal möödus ta neljast sõitjast, lõpetades viiendana ja oli teist korda elus punktikohal. Honda tehasesõitja Redman oli vigastuse tõttu võistluspausil ja jaapanlased tegid pakkumise meeskonnaga liituda Kiisale, kuid Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomiteevõim ei lubanud seda vastu võtta.
1968. a õnnestus Endel Kiisal Imatra GP-l 500-kuubikuliste sõidus edestada legendaarset itaallast [[:en:Giacomo_Agostini|Giacomo Agostinit]], kuid kahjuks jättis tehniline rike ta kolmandal ringil jalameheks. Viimast korda osales Kiisa MM-karusellis 1969. a Sachsenringil 500-kuubikuliste masinaklassis. Kvalifikatsioonis sai Kiisa küll teise aja, kuid tehniliste viperuste tõttu pidi ta leppima kümnenda kohaga.▼
 
▲1966. aaastal tuli Kiisa Nürburgringil viiendaks, kuid Sachsenringil ja Brnos vedas masin alt, Monzas tuli leppida kaheksanda kohaga. Hooaja kokkuvõttes jagas Kiisa koos inglase L. Youngiga 21.-22. kohta.
Seejärel lõpetati N Liidus võidusõidumootorrataste tootmine ja katkes ka Kiisa MM-karjäär.▼
 
▲1968. aaastal õnnestus Endel Kiisal Imatra GP-l 500-kuubikuliste sõidus edestada legendaarset itaallast [[:en:Giacomo_Agostini|Giacomo Agostinit]], kuid kahjukskolmandal jättisringil tekkinud tehniline rike tajättis kolmandal ringilta jalameheks. Viimast korda osales Kiisa MM-karusellis 1969. aaastal Sachsenringil 500-kuubikuliste masinaklassis. Kvalifikatsioonis sai Kiisa küll teise aja, kuid tehniliste viperuste tõttu pidi ta leppima kümnenda kohaga.
“Meie masinad olid võistlusvõimelised, kuid neid toodeti vähe. Mootorid pidasid vastu 1-2 võidusõitu nagu Vormel-1 praegu. Pidime terve hooaja ühe mootoriga hakkama saama./.../ Remontimist oli palju.”▼
 
▲Seejärel lõpetati NNSV Liidus võidusõidumootorrataste tootmine ja katkes ka Kiisa MM-karjäär.
Kiisa suurimaks konkurendiks N Liidus oli [[Nikolai Sevastjanov]], kuid nad olid ka head sõbrad. N Liidu koondisesse kuuludes elas Kiisa põhiliselt Moskvas Sevastjanovi kodus (ööbides 1-toalise korteri köögis diivanil) ja nad mõlemad töötasid linnast 100 km kaugusel asuvas Serpuhhovi tehases.▼
 
▲“Meie masinad olid võistlusvõimelised, kuid neid toodeti vähe. Mootorid pidasid vastu 1-2 võidusõitu nagu Vormel-1 praegu. Pidime terve hooaja ühe mootoriga hakkama saama./.../ Remontimist oli palju.”
== 20. sajandi Eesti parim mootorrattasportlane ==▼
Endel Kiisa lõpetas 1969 autonduse erialal Tallinna Ehitustehnikumi ja 1974 TPedI kehakultuuri teaduskonna.
 
▲Endel Kiisa töötas 1959–70 Kalevi AMK-s instruktorina, kuni 1974. aastani ENSV autoinspektsioonis eksamikomisjonis ja 1974–78 Kalevi linnanõukogu esimehena, peale seda Desintegraatori ehitusosakonna juhatajana. Olnud 1990–2017 Astrec OÜ juhatuse liige.
 
▲Kiisa suurimakssuurim konkurendikskonkurent NNSV Liidus oli [[Nikolai Sevastjanov]], kuid nad olid ka head sõbrad. NNõukogude Liidu koondisessekoondisse kuuludes elas Kiisa põhiliselt Moskvas Sevastjanovi kodus (ööbides 1-toaliseühetoalise korteri köögis diivanil) ja nad mõlemad töötasid linnast 100 km kaugusel asuvas Serpuhhovi tehases.
Nooruses ulatusid Kiisa huvid mootorratastest kaugemale. Näiteks oli ta kuulitõukes, kettaheites ja jalgrattasõidus Harju rajoonis esikolmikus. Koolis õppis ta muuhulgas mängima mandoliini ja osales kooli orkestriga üle-Eestilisel laulupeol.▼
 
▲Nooruses ulatusid Kiisa huvid mootorratastest kaugemale. Näiteks oli ta kuulitõukes, kettaheites ja jalgrattasõidus Harju rajoonis esikolmikus. Koolis õppis ta muuhulgas mängima mandoliini ja osales kooli orkestriga üle-Eestiliseleestilisel laulupeol.
Endel Kiisa valiti 2001 20. sajandi Eesti parimaks mootorrattasportlaseks. Alates 2020. aastast kannab Eesti parima mootorrattasportlase rändkarikas Endel Kiisa nime.
 
== Tulemused ==
1964 ringrajasõidus MM-il Soome grand prix' võistlusel (GP) Imatras 350 cm3cm<sup>3</sup> masinaklassis 3. ja MM-i tabelis 8. koht, 1965 Saksamaa LV GP-l Nürburgringil samas masinaklassis 5. ja MM-i tabelis 21. koht, 1969 Saksa DV GP-l Sachsenringil 500 cm3cm<sup>3</sup> masinaklassis 10. ja MM-i tabelis 53. koht.
 
Mootorratturite ringrajasõidus 1962 350 cm3cm<sup>3</sup> A- ja 350 cm3cm<sup>3</sup> B -masinaklassis NL-iNSV Liidu meister, võitnud 1958–691958–1969 ka 6 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Ringraja- ja motodroomisõidus, moto- ja talimotokrossis 23-kordne Eesti NSV meister ning 4-kordneneljakordne Kalevi suursõidu võitja (1959 250 cm3cm<sup>3</sup> A, 1965 ja 1966 350 cm3cm<sup>3</sup> A ning 1968 350 cm3cm<sup>3</sup> B -masinaklassis). Msp (1953), aumsp (1963). Kalevi auliige (1965).
 
==Tunnustus==
Eesti 20. sajandi parim mootorrattasportlane. Eesti [https://msport.ee/2021/02/mootorispordi-muuseumis-avati-kuulsuste-koda/ mootorispordi kuulsuste koja] liige.
*1953 [[NSV Liidu meistersportlane]]
*1963 [[NSV Liidu rahvusvahelise klassi meistersportlane]]
*1965 [[Kalevi auliige]]
▲==*2001 Eesti 20. sajandi Eesti parim mootorrattasportlane ==
*Eesti mootorispordi kuulsuste koja liige<ref>{{Netiviide |url=https://msport.ee/2021/02/mootorispordi-muuseumis-avati-kuulsuste-koda |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-10-01 |arhiivimisaeg=2021-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211001130200/https://msport.ee/2021/02/mootorispordi-muuseumis-avati-kuulsuste-koda/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
*2020 Eesti parima mootorrattasportlase rändkarikas kannab Endel Kiisa nime
 
== Teosed ==
* “Elu kurvilistel radadel”<ref>{{Raamatuviide|autor=Kiisa, Virve|pealkiri=Elu Kurvilistel radadel|aasta=2011|koht=Tallinn}}</ref> (koos Virve Kiisaga; toimetaja Hannes Prikk), 2011, <nowiki>ISBN 9789949218400</nowiki>
* “Ringrajal. Meenutusi mootorrataste ringrajasõidu esimesest kolmest aastakümnest Nõukogude Liidus”<ref>{{Raamatuviide|autor=Kaldma, Eli|pealkiri=Ringrajal : meenutusi mootorrataste ringrajasõidu esimesest kolmest aastakümnest Nõukogude Liidus|aasta=1979|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus}}</ref> (Eli Kaldma), 1979, lk 78–79.▼
 
==Isiklikku==
▲“Ringrajal. Meenutusi mootorrataste ringrajasõidu esimesest kolmest aastakümnest Nõukogude Liidus”<ref>{{Raamatuviide|autor=Kaldma, Eli|pealkiri=Ringrajal : meenutusi mootorrataste ringrajasõidu esimesest kolmest aastakümnest Nõukogude Liidus|aasta=1979|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus}}</ref> (Eli Kaldma), 1979, lk 78–79.
Tema abikaasa oli motosportlane [[Virve Kiisa]] ning poeg on kardi- ja vormelisõitja [[Marek Kiisa]].
 
== Viited ==
67. rida ⟶ 75. rida:
{{JÄRJESTA:Kiisa, Endel}}
[[Kategooria:Eesti mootorrattasportlased]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu mootorrattasportlased]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Kalevi auliikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1937]]
[[Kategooria:Surnud 2024]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Endel_Kiisa"