Sõukruvi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
iv |
Sillerkiil (arutelu | kaastöö) |
||
| (ei näidata 9 kasutaja 21 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida:
[[Pilt:Horse shoe vortex.svg|pisi|
'''Sõukruvi''' ehk '''laevakruvi''' (venekeelse laenuna laevavint) on kruvipinnaliste radiaallabadega [[tiivik]], mis tekitab [[Vesi|vees]] [[laev|laev]]a liikumistakistust ületava tõukejõu.
== Kasutus ==
Sõukruvi on kõige kasutatavam [[laevakäitur]]<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 483</ref>. Sõukruvi kasutavad umbes 95% laevadest<ref name="mereviki">{{mereviki}}</ref>. Sõukruvi käitab laeva [[peamasin]]<ref name=Tehnikaleksikon/>. Peamasina [[pöördemoment]] edastatakse sõukruvile [[sõuvõll]]i kaudu.
Enamasti on laeval 1-2 sõukruvi ja võib olla rohkemgi. Harilikult paiknevad sõukruvid laeva [[ahter|ahtris]], aga mõnel laeval, eelkõige [[jäämurdja]]tel ja [[praam]]idel, on ka vöörisõukruvisid.<ref name=Tehnikaleksikon/>
== Kirjeldus ==
Sõukruvil on valdavalt 3–6 [[laba (masinaehitus)|laba]], mis on valmistatud tavaliselt [[metall]]ist ([[messing]]ist, [[pronks]]ist, [[malm]]ist, roostevabast [[teras]]est) või [[plast]]ist, valatud tervikuna või koostatud<ref name=Tehnikaleksikon/>.
Eristatakse monoliitseid ja pööratavate labadega sõukruvisid. Monoliitsed sõukruvid võivad olla [[valamine|valatud]] või [[stantsimine|stantsitud]] koos [[rumm]]uga. Pööratavate labadega sõukruvid võivad lisaks olla reguleeritava sammuga.<ref name=Tehnikaleksikon/>
Sõuvõll annab [[pöörlemine|pöörlemise]] laeva peamasinalt sõukruvile edasi. Sõukruviga laevadel on sõuvõll pikisuunaline ja selle pikkus sõltub [[masinaruum]]i asukohast. Sõuvõll valmistatakse ühe monoliitse tervikuna.<ref name=Tehnikaleksikon/>
Sõukruvi võib ka olla kinnitatud laeva põhjast välja ulatuvale vertikaalselt pööratavale sambale (sel juhul puudub eraldi roolileht), mis hõlbustab manööverdamist.
== Dünaamilised omadused ==
Sõukruvi [[kasutegur]] oleneb suuresti [[kavitatsioon]]ist, mida üle 50-[[Sõlm (ühik)|sõlmese]] [[kiirus]]e korral ei saa vältida. Kiirlaevadel kasutatakse ülekavitatsioonisõukruve. Esimest korda kasutati ülekavitatsioonisõukruvi [[1968]] [[USA]]-s [[tiiburlaev]]al. Sageli vahetatavate käikudega laevadel rakendatakse muutsammuga sõukruve, mis lubavad muuta sõidukiirust ja anda tagasikäiku peamasina pöörlemissagedusest sõltumata.<ref name=mereviki/>
[[Laevaehitus]]es kasutatakse [[laevamõõdud|mõõtude]] tähistamisel sõukruvi labade arvu märkimiseks tähte Z. Sõukruvi iseloomustavad kruvipinna moodustaja samm H, läbimõõt D, suhe H/D (see jääb üldjuhul vahemikku 0,4–2,3) ning labade kogupinna A ja sõukruvi läbimõõduga võrdse ketta pinna AD suhe A/AD (see jääb üldjuhul vahemikku 0,3–1,2).<ref name=mereviki/>
== Ajalugu ==
[[1836]]. aastal [[patent]]isid sõukruvi inglane F.P. Smith (1808–1874) ja rootslane J. Ericsson (1803–1889). Esimesed sõukruvid kujutasid endast [[Archimedese kruvi]]. Esimese kruvilaeva "[[Archimedes (laev)|Archimedese]]" (237 tonni, ehitatud 1838–1839 [[Inglismaa]]l) kiirus oli ligi 10 sõlme. Algul oli ta kruvi läbimõõduks 2,13 m, hiljem 1,75 m, käituriks oli umbes 81,5 hj (60 kW) [[aurumasin]] pöörlemissagedusel 139 p/min.<ref name=mereviki/>
== Pilte ==
<gallery>
Pilt:1998_11_02_16_Oceanic_Propeller.JPG|Kahe sõukruviga [[vedurlaev]]
▲Pilt:Propeller blade.jpg | Sõukruvi [[laba]]
Pilt:Acergy Discovery in drydock 5.jpg|Kolme sõukruviga laev
Pilt:Pourquoi pas bow thrusters.jpg
Pilt:Small MY Stern Thruster-Detail.jpg
Pilt:Cavitation Propeller Damage.JPG
</gallery>
== Viited ==
{{commonskat|Ship propellers}}▼
{{viited}}
▲{{commonskat|Ship propellers}}
[[Kategooria:Hüdrodünaamika]]▼
[[Kategooria:Laevandus]]▼
▲[[Kategooria:Hüdrodünaamika]]
| |||