Keevitamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
|||
(ei näidata 4 kasutaja 4 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}
[[
[[Fail:Kadrina EPT 87 (16).jpg|pisi|Keevitamine Kadrina EPTs 1987. aastal]]
'''Keevitamine''' ehk '''keevitus''' (inglise ''welding'') on kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, klaasi, komposiite jm. Keevitamist kasutatakse ka pealesulatuseks.
7. rida ⟶ 8. rida:
===Keevituselektroodid===
[[
Kaarkeevitusel saab kasutada kas sulamatuid keevituselektroode (näiteks süsielektrood ja volframelektrood) või sulavaid keevituselektroode (näiteks metallelektroodid). Viimased valmistatakse traadist või lindist, mille keemiline koostis ja omadused on lähedased keevitatava metalli koostisele ja omadustele.
Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi järgi. Kasutatakse põhiliselt kolme tüüpi elektroode: rutiil-, happelised ja aluselised elektroodid. Enamik elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5–10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid).
▲Enamik elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5–10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid).
Rutiilelektroodid: sisaldavad kattes 50–70% rutiili ([[titaandioksiid]] TiO<sub>2</sub>) ja nendega on lihtne keevitada kõigis ruumiasendeis. Nad taluvad paremini keevitatavate pindade ebapuhtusi kui happelised elektroodid. Pealesulatustegur on väiksem kui happelistel elektroodidel, mis taluvad kõrgemat keevitusvoolu. Rutiilelektroodidega on kergem töötada.
Aluseliste elektroodide elektroodikatted sisaldavad põhiliselt [[kaltsiumkarbonaat]]i (CaC0<sub>3</sub>) ja/või [[kaltsiumfluoriid]]e (CaF<sub>2</sub>). Aluselised elektroodid on vähem tundlikud kahjulike lisandite suhtes (reageerivad nendega). Keevisel on suurem [[löögisitkus]] ja paremad [[mehaanilised omadused]], mille tõttu kasutatakse suurema [[tugevus]]ega metalli keevitamiseks. Elektroodid peavad olema kuivad. Niiskus põhjustab pragude ja [[poor]]ide teket. Aluseliste elektroodidega keevitatakse lühikese kaarega ning neil on veidi kõrgem pealesulatustegur kui rutiilelektroodidel.
{|class=wikitable
|+''' Legeerimata terase kaarkeevitamine '''
72. rida ⟶ 73. rida:
===Süsinikuvaeste teraste keevitamine===
Süsinikuvaesed terased (kuni 0,25
===Süsinikteraste keevitamine===
Süsinikterased on keskmise (0,3–0,5%) ja suure (0,5–1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb toode enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200–350
Suure süsinikusisaldusega terastest valmistatakse lõike-, puur- ja muid riistu. Nende teraste puhul on tingimata vajalik eelkuumutus temperatuurini 350–400
===Legeerteraste keevitamine===
Legeerteraste keevitamisel tuleb detailide servad hoolikalt puhastada tagist, mustusest, tolmust ja räbust ning eemaldada niiskus metalli pinnalt, kuumutades servi gaasipõletiga temperatuurini 110–120
Madallegeerterastel võib keevitamisel tekkida karastunud struktuur. Selle vältimiseks ja ülekuumutuse ärahoidmiseks on soovitatav neid teraseid keevitada mitmekihiliste õmblustega, kusjuures kihid tuleb keevitada pikkade ajavahedena. 2
Kroomränimangaanterased, mis kuuluvad madallegeeritud konstruktsioonteraste hulka keevitatakse olenevalt metalli paksusest ühe või mitmekihiliselt. Viimasel juhul on kihtide keevitamise ajavahe lühike.
Kesklegeerterastest valmistatakse kõrgel temperatuuril (400–600
Kõrglegeerteraseid kasutatakse keemiaseadmeis ja toiduainetööstusmasinais. Need terased on hästi
Torustike, turbiinide, kõrgrõhukatelde, keemiaaparaatide jm. seadmete osade valmistamiseks kasutatakse tagikindlaid teraseid. Need on korrosioonikindlad ja taluvad kõrgel temperatuuril pikaajalist [[koormus]]t. Keevitamisel on neil terastel kalduvus moodustada kuumpragusid. Keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Sisepinged kõrvaldatakse pärast keevitamist termotöötlusega (
Kroomterased, sisaldavad 4–14% kroomi ja kuuluvad [[martensiit]]klassi. Neist valmistatakse kõrgtugevaid tarindeid (Naftatöötlusaparatuur) töötamiseks agressiivses keskkonnas. Kroomteraste hulka kuuluvad ka [[GOST]] standardi järgi terased 15X28 ja 1X17JU5, mis sisaldavad 18–30% kroomi ja kuuluvad ferriitklassi. Need terased on [[korrosioonikindlus|roostekindlad]] ja seda ka kõrgel temperatuuril. Kroomteraste keevitatavust halvendab kalduvus õhus karastuda ja moodustada martensiitstruktuuri ning terade kasv soojusmõju piirkonnas. Keevitamiseks tuleb kroomteraseid eelkuumutada temperatuurini 200–400 °C. Pärast keevitamist jahutatakse tooteid seisvas õhus temperatuurini 150–200
Mangaanirikkad austeniitterased (mangaanisisaldusega 11–16%) on väga kulumiskindlad. Neist valmistatakse raudteepööranguid, ekskavaatorikoppade hambaid, põhjasüvendikoppasid jne. Nende keevitamiseks kasutatakse aluselise kattega nikkelmangaanelektroode, roostevabu elektroode ning süsinikuvaesest terasest elektroode kattega, mis sisaldab 60–65% ferrokroomi. Mangaanteraseid keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Teras peab keevitamisel olema karastatud. Seda tuleb kontrollida [[magnet]]iga (karastatud teras pole magnetiline).
103. rida ⟶ 104. rida:
Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised:
*sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme (Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub>), mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. Eriti keerukas on protsess veel seetõttu, et alumiiniumoksiidil on kõrge (2050
*Alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada.
===Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks===
Alumiiniumi ja selle sulameid kaar-, gaas- ja argoonkeevitatakse. Olenemata keevitusviisist tuleb keevitatavad pinnad enne rasvastustada ja eemaldada sealt oksiidikelme. Metalli pind rasvastustatakse lahustitega. Selleks sobivad [[orgaaniline lahusti|orgaanilised lahustid]], [[aviobensiin]] ja [[tehniline atsetoon]]. Seejärel eemaldatakse oksiidikelme kas mehaaniliselt või söövitamise teel. Oksiidikelme keemiliseks eemaldamiseks söövitatakse keevitatavaid detaile 0,5–1 minut söövituslahuses, mis koosneb 45–55 grammist tehnilise [[naatriumhüdroksiid]]i ja 40–50 grammi tehnilise [[naatriumfluoriid]]i lahusest 1 liitris vees. Seejärel pestakse voolavas vees, neutraliseeritakse 1–2 minuti vältel [[lämmastikhape|lämmastikhappe]] 25–30% vesilahuses, pestakse voolavas vees, seejärel kuumas vees ja kuivatatakse niiskuse täieliku eemaldumiseni. Rasvatustatud ja söövitatud detailid ei tohi keevituse ootel seista üle nelja tunni.
Kuni 1
===Alumiiniumi keevitamine argoonis===
120. rida:
|+Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul
|-
|Keevitatava metalli paksus||kuni 2
|-
|Keevitustraadi läbimõõt
|kuni 1–1,5
|}
Keevitada võib vastupolaarse [[alalisvool]]uga või [[vahelduvvool]]uga. Vahelduvvoolkeevitamisel kasutatakse [[ostsillaator]]eid. Sulamatu elektroodiga keevitamise ligikaudsed režiimid on esitatud tabelis.
{|class=wikitable
138. rida:
!Vool A!!Argoonikulu l/min!!Vool A!!Argoonikulu l/min!!Vool A!!Argoonikulu l/min
|-
|0,8||
|-
|1,0||65–85||4–5||50–65||4–5||45–55||4–5
146. rida:
|1,5||80–100||7–8||70–90||7–8||70–85||7–8
|-
|2,0||90–110||7–8||90–110||7–8||
|-
|3,0||100–120||8–9||100–120||8–9||
|}
Automaatkeevitatakse sulamatute ja sulavate elektroodidega. Sulamatu elektroodiga võib keevitada kas lisametalli kasutamisega või ilma. Keevitusrežiimid on toodud alljärgnevates tabelites.
{|class=wikitable
|+'''Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete lisametalli kasutamiseta sulamatu elektroodiga
|-
!Metalli paksus!!Volframelektroodi läbimõõt!!Vool A!!Keevituskiirus põrandõmbluse puhul m/h!!Argoonikulu
173. rida ⟶ 172. rida:
!Metalli paksus mm!!Servade töötlus!!Vool A!!vähim keevituskiirus m/h!!Volframelektroodi läbimõõt!!Gaasikulu l/min!!Lisametalltraadi läbimõõt mm!!Traadi etteande kiirus m/h
|-
|2||Servamata||115–140||18,0||3||7–8||1,5||
|-
|3||Servamata||160–210||13,0||3||8–9||1,5||
|-
|6||V-
|}
189. rida ⟶ 188. rida:
|6||140–220||20–36||1,6–2||1||9–11
|-
|rowspan=4|Servatud V-
|-
|10||200–320||20–25||2–2,5||2||13–15
197. rida ⟶ 196. rida:
|20||290–390||15–21||2–3||3–4||15–17
|-
|Servatud X-
|}
223. rida ⟶ 222. rida:
Kui alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel kasutati kattega elektroode või räbustit, siis tuleb õmblustelt pärast keevitamist räbu tulise veega pestes korralikult eemaldada. Räbu on sööbiva toimega ja võib metalli rikkuda.
Duralumiiniumist ja silumiinist toodete keevisliited tuleb pärast keevitamist lõõmutada, hoida 1,5–2 tundi temperatuuril 300–370
==Vase ja vasesulamite keevitamine==
232. rida ⟶ 231. rida:
Käsikaarkeevitatakse metall- või süsielektroodiga. Süsi- või grafiitelektroodiga keevitamisel on lisametalliks samad vaskvardad mis metallelektroodiga keevitamisel. Süsielektroodi korral kasutatakse eriräbusteid, mis enne keevitamist kantakse lisametallvardale või puistatakse servatud keevitusalasse.
Kuni 4 millimeetri paksusi vasktooteid keevitatakse ilma servamata. Põkkliited koostatakse vahedeta. Nurk- ja vastakliidete keevitamiseks tuleb toode asetada nii, et mõlemad keevitatavad pinnad paikneksid rõhtpinna suhtes 45° nurga all. Üle 5 millimeetri paksusi tooteid tuleb enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200–300 °C.
{|class=wikitable
250. rida ⟶ 249. rida:
|}
Räbustid automaatkeevitusel kasutatakse kas sulamatuid süsi- või sulavaid metallelektroode ning räbusteid. Süsi- või grafiitelektroodiga keevitamisel kasutatakse automaatkeevituspead, mis liigub piki õmblust püsikiirusega. 4–8
{|class=wikitable
|+'''Vase räbustis süsielektroodiga automaatkeevitamise režiimid elektroodi läbimõõduga 20
|-
!Lehe paksus mm!!Vool amprites!!Kaare pinge voltides!!Keevituskiirus m/h
268. rida ⟶ 267. rida:
|}
Metallelektroodiga saab automaatkeevitada tavaliste keevitusautomaatidega. Keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Keevitustraat on valmistatud vasest M1, M2 või M3, läbimõõt 1,6–3 millimeetrit. Metallelektroodiga keevitamisel kasutatakse keraamilist räbustit koostisega: 28% marmorit, 57,5% päevakivi, 8% fluoriidi, 2,2% puusütt, 3,5% boorräbu ja 0,8% alumiiniumi. Keevitatakse vahelduvvooluga. Ühepoolne õmblus keevitatakse grafiit- või vaskplaadil täieliku läbikeevitusega. Kuni 8
Vaske saab keevitada ka kaitsegaasis: argoonis või lämmastikus. Vaske saab argoonis või lämmastikus keevitada sulamatu volframelektroodiga või sulavelektroodiga. Ulatuslikult on levinud volframelektroodiga keevitamine päripolaarse alalisvooluga. Lisametallina kasutatakse vasest M1-, M2- ja M3-vardaid.
277. rida ⟶ 276. rida:
==Vaata ka==
*[[
*[[keevisliide]]
*[[hõõrdkeevitus]]
|